Passiivse suitsetamise ja veipimise ohud

Kõik, kes viibivad suitsetaja või veipijaga ühes ruumis või viibivad tema lähedal, hingavad sisse samu ohtlikke kemikaale kui suitsetaja või veipija.

Passiivne suitsetamine on viimase 10 aasta jooksul vähenenud

*Viibis suitsuses ruumis rohkem kui 1h päevas

Rohkem kui 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu. Kaitsmaks teisi suitsu eest, peavad kodu ja auto olema suitsuvabad. Sigaretisuits ladestub autoistmetesse ja on mürgine ka siis, kui sa parasjagu teiste läheduses ei suitseta. Muuda auto suitsuvabaks.
Sigaretisuitsu osakesed ladestuvad mööblile ja põrandale, mürgitades teisi ka siis, kui oled sigareti juba kustutanud. Peale suitsetamise lõpetamist on inimese väljahingatav õhk lähedalviibijatele endiselt mürgine. Eriline ettevaatus on vajalik imikutega, näiteks ei tohiks õuest suitsult tulnud inimene last sülle võtta.
Avatud akna või kubu all suitsetamine ei aita mürgist tubakasuitsu toast eemaldada. Sigareti mürgine suits ja peenosakesed jõuavad siiski tuppa, mõjudes kahjulikult nii toas viibivatele inimestele.
Ruumi tuulutamisest ega õhu filtreerimisest ei ole olulist abi, kui oled toas suitsetanud. Ohtlikud kemikaalid jäävad riietele, mööblile ja vaipadele mitmeteks päevadeks, isegi kuudeks ning mõjutavad nii märkamatult meie tervist.
Kui tunned suitsu lõhna, oled juba passiivne suitsetaja ning hingad sisse kahjulikke aineid. Väljas palu suitsetajal mujal suitsetada või astu ise eemale.
Eriti ohtlik on passiivne suitsetamine lastele, rasedatele ja imetavatele naistele, vanuritele, südamehaigetele, hingamisprobleemidega inimestele.
Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata, seetõttu kiputakse passiivse suitsetamise ohtusid alahindama.

astma tekkimine, nii täiskasvanutel kui lastel
astma ägenemine, allergilised reaktsioonid
kopsu- ja kõrvainfektsioonide teke
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
kopsuvähk
südame-veresoonkonnahaigused nagu südamelihase infarkt, insult
enneaegne sünnitus ja beebi alakaal
nurisünnitus ja lapse väärareng
psühholoogilised probleemid lastel nagu depressioon, ärevus, hüperaktiivsus, ebaküpsus jms

Enam kui 70% sisse hingatavast e-sigareti aerosoolist hingatakse lõpuks ka välja, levides seejärel kõrvalseisjateni või teiste samas ruumis viibijateni. [1]
E-sigarettide tarbimisel väljahingatav aerosool sisaldab olenevalt tootest mitmesuguseid mürgiseid aineid ja nikotiini. Aerosool, mida hingab otse sisse e-sigareti tarvitaja ja aerosool, mida hingab sisse passiivne suitsetaja, on sarnase keemilise koostisega. E-sigareti aerosoolides on märkimisväärses koguses aurustunud propüleenglükooli, taimset glütseriini, nikotiini ja mürgiseid aineid nagu aldehüüdid ja raskemetallid, mis võivad sattuda ka mittesuitsetajate hingamisteedesse. [2]
Väljahingatav e-sigareti aersool ei mõjuta vaid samas ruumis paiknevaid inimesi vaid see võib potentsiaalselt läbi kütte ja ventilatsiooniseadmete liikuda edasi ka teistesse ruumidesse ning ladestuda sealsetele pindadele. [3] [4] Pindadele ladestunud e-sigareti aerosooli jäägid võivad omakord mõjutada nendega kokkupuutuvate inimeste tervist.
E-sigareti aerosool mõjutab siseruumis suitsetades tugevalt ruumi õhukvaliteeti, kuna suurendab ohtlike peenosakeste arvu ümbritsevas ruumis.[5]
Kokkupuude e-sigareti aerosooliga on seotud nii bronhiidi sümptomite kui ka õhupuuduse tekkega noorte täiskasvanute hulgas, sealjuures eriti nende hulgas, kes ise ei suitseta ega veibi [6]