Sõltuvuse teke tubakatoodetest

Tubaka koostisesse kuuluvad mitmed ained, sh nikotiin, mis on esmaseks sõltuvuse tekitajaks.

Nikotiini toimel kujuneb narkootilistele ainetele omane sõltuvus. See on võrdväärne heroiini või kokaiini sõltuvustugevusega.

Nikotiinisõltuvus on tingitud neurobioloogilisest toimest. Peale tubakasuitsu mahvi jõuab nikotiin vereringesse 4 sekundi ja ajju 7 sekundi jooksul. Spetsiifiliste nikotiiniretseptorite vahendusel mõjutab nikotiin meeleolu ja võib toimida aju tasandil kui stimulant või lõõgasti, kuid selle esialgne toime möödub kiiresti. Mõnutunde säilitamise ja ärajäämanähtude vähendamise vajadus sunnib suitsetajat nikotiinidoose uuesti manustama. Nikotiini ärajäämanähtudeks on ärrituvus, nikotiininälg, depressioon, ärevus, meeleolu muutus, tähelepanuvõime langus, unehäireid, suurenenud söögiisu jt. Nähud võivad ilmneda mõne tunni jooksul või varem peale viimast tubakatarvitamist ja kiskuda sõltlase kiiresti uuesti tubakatarvitamisele. Tubakatarvitamise harjumuse kinnistumisega areneb nikotiini suhtes organismil välja füsioloogiline tolerantsus.

Kuidas nikotiin kahjustab laste ja noorte aju

Tubakatarvitajat nimetatakse nikotiinist sõltuvaks siis, kui ta tarvitab tubakat regulaarselt, et rahuldada oma tubakanälga ja vaigistada ebameeldivat võõrutussündroomi. Sama hiilivalt kui nikotiinisõltuvus kujuneb välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab tubakatarvitamise harjumust. Tänapäeval räägitaksegi peamiselt tubakasõltuvusest, mõeldes selle all ühtlasi nikotiinisõltuvust. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) määratleb tubaka regulaarset tarvitamist kui sõltuvushaigust.