Passiivne suitsetamine

Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Kuigi üldiselt püüavad suitsetajad teisi tubakasuitsust säästa, siis enamik inimesi ei tea, et 80% mürgisest tubakasuitsust on nähtamatu.

Aktiivne suitsetamine

kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid.

Passiivne suitsetamine

kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt.

Passiivse suitsetamise ohu allikad

Passiivsest suitsetamisest ei räägi me tänapäeval enam ainult tubakasuitsu kontekstis. Tavasigarettide kõrvale on kasutusele tulnud teised suitsetatavad tubakatooted, näiteks kuumutatav tubakatoode ja vesipiip,  ja nendega sarnaselt kasutatavad  tooted, nagu e-sigaret. Ka nende toodete tarvitamisega kaasneb passiivse suitsetamise oht. Näiteks e-sigarettidest väljuv aerosool ei ole küll tubakasuits, kuid sisaldab sellegi poolest erinevaid keemilisi ühendeid, mis ohustavad nii tarvitaja kui kõrvalseisja tervist.

Kui suitsetamisel sissehingatav mahv (peavoog) sisaldab 30-45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest, siis väljahingatav suits koos sigareti hõõgumisest tekkiva suitsuga (kõrvalvoog) sisaldab 55-70% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest.

Kõrvalvoos on peavooga võrreldes