Suitsetamine ja veipimine siseruumides ja välisõhus
Inimeste tervise kaitseks peab keskkond olema tubakasuitsust täiesti vaba. Parim, mida tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitaja saab teha, on tarvitamisest loobuda.
Passiivne veipimine
Kui tubakasuitsu kahjulikkusest on enamik inimesi teadlikud, siis e-sigarette peetakse ekslikult suhteliselt ohutuks. Kuna e-sigaretil puudub ebameeldiv lõhn ja maitse, tajutakse veipimist vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele. Kuid ka e-sigarettide tarvitamisel väljahingatav õhk ei ole veeaur. Selles on erinevaid mürgiseid aineid, sealhulgas näiteks nikotiini ja hingamisteid ärritavat propüleenglükooli.
Nii tavasigarettide kui ka e-sigarettide tarvitamisel tuleks eemalduda teiste inimeste juurest, et vältida võimalikke terviseriske.
Alates aastast 2018 on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. See piirang on eelkõige mõeldud mittesuitsetajate ja mitte veipivate inimeste tervise kaitseks, aga ka sotsiaalse normi hoidmiseks ja selle kujundamiseks, et tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus.
Töökohal veipimine
Eelkõige on oluline, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid, kuid suur potentsiaal on ka ettevõtetel, kes saavad kujundavad oma tubaka- ja nikotiinivaba poliitikat.
On leitud, et töökohal veipimine võib mõjuda halvasti nende inimestele pingutustele, kes üritavad suitsetamisest loobuda ning suurendab taas suitsetamisega alustamise riski nende hulgas, kes juba on loobunud. [7]
Ettevõtete sisekorra eeskirjad võiksid olla seadusega kooskõlas. Tööandjatel tasub üle vaadata ja vajadusel uuendada suitsetamist ja e-sigareti tarvitamist puudutavad reegleid.
Oluline on ka mittetarvitajate suhtumine antud teemasse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast [8] .
Suitsetamine kodus
Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul kaitsevad nad mitte-suitsetajaid tubakasuitsu eest. Tuleb teada, et 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja paraku kandub suits ka väga lihtsalt ruumi tagasi.
Avatud akna juures või köögi õhupuhasti all suitsetamine ei vii mürgist tubakasuitsu toast välja, vähki tekitavad kemikaalid ja mürgised gaasid jäävad siseruumi. Lisaks kandub sigareti mürgine suits ja selle õhusaaste peenosakesed juuste, riietega tagasi tuppa, mõjudes kahjulikult kõikidele toas viibivatele inimestele.
Ka ruumi tuulutamisest ega õhu ventilatsioonist ei ole abi, kui oled toas suitsetanud. Ohtlikud kemikaalid jäävad riietele, mööblile ja vaipadele mitmeteks päevadeks, isegi kuudeks ning mõjutavad nii märkamatult meie tervist.
Suitsetamine autos
Autos suitsetamine põhjustab väga saastunud õhu, mis jääb sinna kauaks ning mõjutab kõikide seal viibijate tervist. Autos suitsetades ei aita puhast õhku säilitada ka akna või ukse avamine, sest suits kandub kergelt tagasi sisse.
Suitsetamine autos ohustab kõigi autos olevate inimeste tervist!
Suitsetamine välisõhus
Ekslikult arvatakse, et ümberkaudsetele inimestele on suitsetamine kahjulik vaid siseruumides. Ka vabas õhus kandub tubakasuits edasi väga kergelt. Seetõttu tuleks suitsetamist vältida igal pool, kus on läheduses teised inimesed.
Näiteks välisuste kõrval, bussipeatustes (kus suitsetamine on ka seadusega keelatud) ja teistes kohtades, kus passiivse suitsetamise oht kaasviibijatele on olemas. Ei piisa, kui astud mittesuitsetajatest paar sammu eemale või seisad allatuult.
Välisõhus passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui passiivne suitsetamine siseruumides!